Siiri Oviir: soolise palgalõhe vähendamiseks ja kaotamiseks tuleb aktiivsemalt tegutseda. Ka palkades vajame läbipaistvust.

22. June 2010

Tänasel Euroopa Parlamendi ALDE fraktsiooni naissaadikute korraldatud palgalõhet käsitleval ümarlaual rõhutas Siiri Oviir vajadust tegeleda senisest jõulisemalt soolise palgalõhega kogu Euroopas, sh Eestis, kus probleem on kõige teravam – Eesti naised saavad meestest 30% vähem palka.

Siiri Oviiri sõnul erinevad liikmesriigid märkimisväärselt soolise palgalõhe näitaja poolest. „Kui Euroopa Liidu keskmine näitaja on 17,6%, siis punase laterna kohal olev Eesti ületab selle tunduvalt oma 30 protsendipunktiga,“ märkis Oviir. „Positiivse näitena võiks aga tuua Itaalia, Poola, Malta jmt., kus naiste ja meeste palgalõhe on koguni kolm korda madalam Euroopa Liidu keskmisest, aga ka Bulgaaria, Rumeenia ja Läti, kus soolised palgalõhed on aasta-aastalt vähenenud ning moodustavad nüüd 13 -15%.

Oviir märkis, et Eestis on probleem eriti terav – Majandusliku edu aastal, st. 2007.a. teenis keskmine eesti naine vaid 70% võrreldavat tööd tegeva keskmise eesti mehe palgast, kusjuures veidi kõrgem on see näitaja avalikus sektoris (76%). „Seega oli naiste keskmine brutotulu 3000 krooni (192 euro) võrra meeste omast madalam. Tõenäoliselt kriisi aastatel olukord pigem halveneb kui paraneb,“ tõi Oviir näite.

Eestist valitud Euroopa Parlamendi saadik pidas vajalikuks rõhutada, et sooline võrdõiguslikkus on üks põhiõigustest. „Juba 1957. aastal märgiti Rooma lepingus, et võrdse töö eest peavad naised ja mehed saama võrdset tasu. Nüüd on aasta 2010, kuid püstitatud eesmärki ei ole saavutatud,“ nentis Siiri Oviir.

Analüüsides olukorda Eestis, tõi Oviir palgalõhede põhjuseks kehtivaid stereotüüpe naise rollist ühiskonnas, sh tööturul, naise vajadust valida ametikoht, mis võimaldab tal paremini ühitada töö- ja pereelu ning naise tööalase panuse alahindamist ühiskonnas, arvestamata sealjuures asjaolu, et naiste haridustase on meeste omast kõrgem. "Ratsionaalne majanduslik mõtlemine lonkab siin kahte jalga. Me ei pea ega tohigi leppida naiste ja meeste palgaerinevustega,“ rõhutas Siiri Oviir. „Olukorra parandamiseks tuleb nii Euroopa Liidul kui liikmesriikide valitsustel üle vaadata poliitikate kujundamise suunad ja põhialused. “Oviir tõi esile Euroopa põhiõiguste harta artikli 23, mis sätestab, et naiste ja meeste võrdõiguslikkus tuleb tagada kõikides valdkondades, kaasa arvatud tööhõives, töös ja palgas. Võrdõiguslikkuse põhimõte ei takista säilitamast või võtmast meetmeid, mis annavad alaesindatud soole teatavaid eeliseid.

Konkreetse sammuna pakkus Oviir välja asutustesisest palkade avalikustamist, mis aitaks palgasüsteemi läbipaistvamaks muutmisele. Regulaarsed palgaauditid ja nende tulemuste avaldamine võimaldaksid parlamendiliikme arvates luua ulatusliku palgastatistika, mida saaks kasutada nii riiklikul kui ka euroliidu tasandil.

„Kaasaegses võrdõiguslikkust taotlevas ühiskonnas peaks inimese edu ja staatuse määraks olema tema personaalne tegevus ja saavutused, mitte aga sooline kuuluvus,“ märkis Oviir  „Meeste ja naiste võimaluste võrdsus end ühiskonnaelu eri valdkondades teostada ja saada selle eest ka võrdselt tasustatud peaks olema iga demokraatliku ühiskonna alustalaks.“

Lisaks Siiri Oviirile võtsid ümarlaual sõna Euroopa Parlamendi Fernando Pereiga. Eksperdina esines Tartu Ülikooli professor Dagmar Kutsar.



Viimati muudetud: 22.06.2010


Tagasi uudiste nimekirja