Ajaleht "Postimees" poolt Euroopa Parlamenti pürgijatele esitatud 12 küsimust:

Miks kandideerite europarlamenti?

Siiri Oviir: Euroopa Parlamendi liikmeks valituks saamine on poliitiku karjääri tipp, see on võimalus teha tööd mitte ainult lokaalselt koduriigis, vaid Euroopa tasandil. Olen alates 1990. aastast olnud poliitikas, olnud nii minister kui riigikogu liikmena üheks riigikogu sotsiaalkomisjoni ja põhiseaduskomisjoni juhiks. Oman kogemusi ja pädevust, tunnen hästi Eesti probleeme ja juristina ka ELi seadusandlust. Töö europarlamendis annab võimaluse kaasa aidata parema elu kujundamiseks meile kõigile.

Mida plaanite europarlamendis saavutada?

Siiri Oviir: Tulemused ja rakendatavus on otseses seoses Euroopa Parlamendi pädevuse ja tema tööorganite ülesehitusega. Mulle on südamelähedased töö-, tervishoiu- ja sotsiaalteemad tervikuna. Nendes küsimustes arvestatakse minu seisukohtadega. Eeltoodud küsimuste lahendused on nii praeguses kriisis kui ka kriisijärgselt meile kõigile olulised. Nende probleemide lahendamisse tahan ka edaspidi panustada.

Mida arvate Euroopa ühisest energiapoliitikast?

Siiri Oviir: Täna veel on ELis 27 erinevat energiapoliitikat. Energiavarustuse kindlus ja hästi toimiv siseturg on olulise tähtsusega Euroopa ühiskonna arengul. Elu on osundanud ühtse energiapoliitika vajadusele. Toetan seda ja selle nimel teen koostööd mõttekaaslastega parlamendist.

Mida hindate oma tulevases fraktsioonis?

Siiri Oviir: Euroopa Liberaalide ja Demokraatide fraktsiooni saab iseloomustada kui tsentristlikku poliitilist jõudu, kes koondab valdavalt Euroopa sotsiaalliberaale. Oleme olnud parlamendis tasakaalustavaks jõuks ja tõhusad kõigi otsuste vastuvõtmisel. Näiteks kõneisikuna tööaja direktiivi arutamisel saavutasime otsuse, et kogu valveaeg loetakse tööajaks ja töökohal ei toetanud passiivse valveaja sissetoomist. Eriti oluline on see päästeametnikele ja arstidele/õdedele.

Mida arvate ELi kasvuhoonegaaside vähendamise kavast?

Siiri Oviir: CO2 on üks kõige olulisemaid kasvuhoone heitgaase ja selle emissiooni langetamise eesmärk võitluses kliimamuutustega on õige. Euroopa Parlament toetas CO2 keskkonda paiskamise 30-protsendilist vähendamist 2020. aastaks. Maailma energiakorraldus on suures kriisis, kuid nagu Jeremy Rifkin on sõnaosavalt öelnud: kriisiolukord võib valla päästa ka uued võimalused - kolmanda tööstusrevolutsiooni päikeseenergiat kasutatavate tehnoloogiate juurutamise kaudu. Väga tõenäoline.

Mida teha, kui Iirimaa ütleb Lissaboni lepingule taas «ei»?

Siiri Oviir: Iirimaa «ei» põhines sisepoliitilistel probleemidel. Tänases majanduskriisis on taas saadud abi just ELilt, tõenäoliselt hindavad seda ka sügisesel referendumil osalejad. Aga kui läheb vastupidi, siis algab uus analüütiline töö ja selle tulemused annavad ka vastuse tuleviku osas. Seega, arutelul on üle-Euroopaline mõõde. ELil tuleb aga Lissaboni lepingu jõustumiseni tegutseda Nizza lepingu kohaselt.

Mida arvate ELi ühisest rändepoliitikast?

Siiri Oviir: Ühine lähenemisviis ELi sisserändele on muutunud hädavajalikuks, seda eelkõige ühisel alal, mille sisepiiridel inimesi ei kontrollita ja kus ühe liikmesriigi tegevus või tegevusetus mõjutab otseselt teisi liikmesriike ja ELi tervikuna. Kui Euroopa ei taha saada kindluseks, kus elatakse, eitades ilmset ligitõmmet kolmandate riikide sisserändajate poolt, peab ühine sisserändepoliitika sisaldama ELi seadusliku sisenemise eeskirju. Seaduslik tee tähendab ka ebaseaduslike võimaluste ulatuse ja stiimuli olulist vähendamist.

Mida arvate eurost?

Siiri Oviir: Euroga liitumise kriteeriumides ei tohiks näha pelgalt aritmeetilisi näite. Liitumiskriteeriumid on sihitud stabiilse ja jätkusuutliku majandusruumi olemasolule. Riigile, kes on võtnud eesmärgiks euroga liituda, peaks olema see tegutsemisjuhendiks. Sõna «solidaarsus» ei ole ELis sõnakõlks. Liikmesriigid, kes on sattunud tõsistesse majandusraskustesse, saavad ELilt tuge (nt. Kreeka, Iirimaa, Läti). Vahet ei tehta, kas riik kuulub euroalasse või ei.

Millise hinnangu annate struktuurifondidele?

Siiri Oviir: 2004. aastal ja hiljem liitunutele on struktuurifondidest eraldatud rahad olnud hädavajalikud ühiskonnaelu erinevate valdkondade arendamisel. Fondide senine töö on olnud suunatud ka liikmete suurte projektide elluviimisele, näiteks energiaküsimused, Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemi Galileo rajamine jmt. See kõik on positiivne. Varem oli fondidest vahendite eraldamine liialt bürokraatlik, tänases majanduskriisis on Euroopa Parlament seda korda lihtsustanud, näiteks võimaldades ka ettemakseid.

Kas EP vajab kaht parlamendihoonet?

Siiri Oviir: Euroopa Liidu institutsioonide asukohad lepiti kokku juba ühenduse asutamislepingus. Vastavates riikides on seoses sellega tehtud suuri kulutusi nii transpordi, toitlustus- ja majutuskohtade, kaubanduse jms rajamisel, mis on samal ajal tööandjad kümnetele tuhandetele inimestele. Probleem on keerulisem kui pelgalt 0,2-protsendine eelarvekulu.