Inimene on uhiskonna telg ja seetottu peab kogu poliitika lahtuma inimesest ning tema vajadustest. Riik peab olema oma kodanikele kindlus, millele igauks saab loota, sest igauks on selle alusmuuri oma kivi pannud.

Eesti kuulumine Euroopa Liitu ei ole uksnes majanduslikku voi julgeolekualast kasu taotlev pragmaatika, vaid euroopalike vaartuste tunnustamine ja inimsobralikuma ning uhtsema Euroopa kujundamine. Euroopa Liitu kuulumine ei tahenda ainult voimalust Euroopa uhtsetest huvedest osa saada, vaid see tahendab Eestile kohustust oma inimesi euroopalikult kohelda ning euroopalikult vastutust kanda nii headel kui ka halbadel aegadel.

Mis on euroopalikkus? Euroopalikkus tahendab, et iga uhiskonna liige annab uhiskonnale temale joukohase panuse ja riik vaartustab koiki uhiskonna liikmeid ning hoolitseb norgemate eest. Euroopas ei ole tavaks, et igauks vaadaku ise, kuidas hakkama saab, majanduslikult edukate hulka kuulumine tahendab ka moistetavalt suuremat  kohustust uhiskonda panustada.

Hoolimata suurest uhisosast on iga Euroopa Liidu riigi jaoks enesestmoistetav seista hea oma ainulaadse kultuuri ja keele arengu eest, sest Euroopa kultuuride mitmekesisusel Euroopa Liit pohinebki.

Eesti peaks votma Euroopast esmajarjekorras ule inimlahedased ja Eesti elu edendada aitavad pohimotted, mitte takerduma mone ajale jalgu jaanud uksiku direktiivi kriitikasse.

Maailma majanduskriis naitab muuhulgas katte ka Eesti uhiskonna valupunktid ning meie voimuladviku tegeliku kauguse euroopalikest tavadest. Naiteks on Eestis viimasel ajal uha enam juurdunud komme tahtsatest asjadest raakimisest korvale hiilida. Voimueliit on ignoreerinud uhtviisi kangekaelselt nii Euroopa Parlamendi kui ka majandusekspertide soovitusi, keeldudes tunnistamast, et kogu maailmas suvenev kriis puudutab valusalt ka Eesti majandust, ettevotteid ja inimesi, kes just nuud vajaksid riigilt tuge ja reaalset kava Eesti elu tousuteele viimiseks.

Selleks, et inimesi ja nende puudlusi paremini kaitsta, tuleb majandus- ja sotsiaalpoliitilised meetmed toole ja uksteist paremini taiendama panna. Viimane aeg on ka Eestis tulla valja aktiivsete majanduse ergutamise ja tooturupoliitika meetmetega, mille me Euroopa Parlamendis oleme heaks kiitnud.

◉ Ajal, kus iga too saamine on kumnetele tuhandetele Eesti inimestele kordaminek, ei tohiks ajutisele toole mineku parast sotsiaaltoetusi ara votta, sest too kuulub inimese pohiliste oiguste ja kohustuste hulka.

◉ Tootaja maksudest kinni peetud ravikindlustuse raha ei peaks seisma Eesti riigieelarve puutumatu tasakaalustajana, samal ajal kui inimesed haigestuvad ja ravijarjekorrad uha pikenevad, nii langeb tooturult valja veel hulga inimesi.

◉ Eesti peaks votma julguse kokku ja tegema ara euroopaliku maksureformi, pannes rohkem teenivatele inimestele ka suurema maksukohustuse vorreldes vaiksema sissetulekuga inimestega.

◉ Erinevalt Eestis raagitavast oleme Euroopa Parlamendis heaks kiitnud paljude kohapeal osutatavate teenuste kaibemaksu alandamise voimaluse.  Kui me talitaksime nii nagu koik teised Euroopa riigid, siis alandaksime meiegi toidukaupade, toitlustusteenuste, lasteroivaste ning kas voi elamute soojapidavuse parandamiseks tehtavate toode kaibemaksu. Suure hulga Eesti inimeste jaoks muutuksid hadavajalikud kaubad ja teenused tasukukohasemaks. Nii annaksime me Eesti inimestele tood ja elavdaksime ka majandust.

◉ Raskel ajal on ka riigi kohus anda tood, tellides uhiskonna jaoks vajalikke ja olulisi toid ning teenuseid, andes nii sissetuleku paljudele peredele.

Kui langetate Euroopa Parlamendi valimistel 7. juunil otsuse Keskerakonna kasuks, siis aitate kaasa sellele, et saan juba kogenud saadikuna Euroopa Parlamendis alustatud tööd euroopalike väärtuste nimel ja Eesti eest seistes jätkata.

Poliitika on minu viis öelda, et ma elan, hoolin ja vastutan.