Siiri Oviir: Patsiendiõiguste kohaldamine piiriüleses tervishoius on samm suurema võrdsuse suunas

Siiri Oviiri sõnul on piiriülese tervishoiu direktiivi ajendiks mitmed Euroopa Kohtu lahendid, kus patsiendi kodumaa ravikindlustus ei korvanud teises riigis tehtud ravikulusid.

Euroopa Kohus lähtus otsuste tegemisel seisukohast, et Euroopa Liidu asutamisleping annab patsiendile õiguse tervishoiuteenustele teistes liikmesriikides ja saada selle eest hüvitist kodumaal.

”Ma ei taha seada kahtluse alla Euroopa kohtu otsuseid, kuid ei saa ka nõustuda, et patsientide liikuvuse alase poliitika üle on seni otsustanud juristid,” nentis Oviir. „Meie kui valitud poliitikute kohus on luua õiguslik ja poliitiline kindlus selles väga olulises valdkonnas ning seepärast on vastava direktiivi vastuvõtmine ülioluline.” 

Oviiri sõnul tuleb arvestada, et arstiabi, hoolimata oma eripärast, kuulub asutamislepingu kohaldamisalasse, aga ka seda, et möödunud aastal Euroopa Parlamendis heaks kiidetud sotsiaalmeetmete kava eesmärk jääks realiseerimata, kui parlament ei võta vastu olulist osa sellest - õigusakti patsientide õigustest piiriüleses tervishoius.

Siiri Oviiri sõnul on direktiivi rakendamine suur samm liikmesriikide  patsientide võrdsete võimaluste suunas. „Arvestades võimalust EL-s vabalt liikuda, töötada teistes riikides või neid riike lihtsalt külastada, on äärmiselt oluline fikseerida ja rakendada põhimõtted, mille alusel toimub tervishoiuteenuste eest tasumine liikmesriikides,” selgitas Oviir. „See tähendabki võrdset kohtlemist.”

Vastavalt direktiivile on patsiendil õigus pöörduda arstiabi saamiseks teise riiki, kuid hüvitist saab ta samas ulatuses, kui ta oleks saanud kodumaal antud arstiabi eest. Vaheraha tuleb patsiendil endal tasuda. See, missugused teenused hüvitatakse ja kui suur on hüvitis, otsustab iga liikmesriik ise. Parlament toetas Oviiri täiendusi, millised näevad ette täismahus hüvituse juhul kui elukohariik ei suuda näidustatud ajal haiglaravi tagada.